Kodumetsade ehk nn KAH alade kaitsest

Uudised Foorumid LOODUSKAITSE METS Kodumetsade ehk nn KAH alade kaitsest

1 vastus
  • Autor
    Postitused
    • #1122
      Linda-Mari Väli
      Supermoderaator
      • Eesti Metsa Abiks

      Kohalike metsade kaitseliikumises on tohutu jõud ja potentsiaal. Eestlaste kodumetsad puudutavad paljusid inimesi ning kogukonnaühendusi, kes omavahel jõudusid ühendades suudavad võita nii avalikkuse kui ka poliitikute tähelepanu. Tarvis on vaid struktureeritud koostööd ning järjekindlat ja teadlikku tegevust – ehk ka elementaarseid diplomaadioskusi ja parajal määral taktitunnet.

      Algus on KAH-alade liikumisel olnud igatahes suurejooneline. Minu isiklik rõõm ja tänu nii liikumise eestvedajatele kui ülejäänud osalejatele, samuti kõigile kohalikele kogukondadele, kes oma kodumetsade kaitseks koonduvad ja liiguvad. Tahaksin väga loota, et Eesti Looduskaitse Koostöövõrgustiku foorum ning ülejäänud rakendused saavad ühise koostöö edendamisel veelgi abiks olla!

      Kaks kuud tagasi, 17. märtsil 2021 tuli RMK avalikkuse ette teatega, et asustusüksuse lähedaste metsade majandamises uuendatakse kaasamise korda. Samas juhises väidab RMK, et riigimetsa majandajad saavad arvestada vaid nende ettepanekutega, mille üle otsustamine on nende pädevuses, lisades, et uuendusraiete mahtude üle otsustamine ei kuuluvat nende mõjusfääri.

      Kaasamise juhise järgi ootab RMK ettepanekuid (1) kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatuse ja paiknemise osas, (2) metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside säilitamise osas (nt jalutamiseks ja sportimiseks kasutatavad rajad), (3) raiealade sobitamisel maastikku, (4) raietöödeks sobiva aja (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta kava kehtivuse perioodil) välja valimisel, (5) raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus osas (kasvukohale sobivad puuliigid) ja (6) raieala väljanägemise osas raietööde järel (allesjäävate puude arv ja paiknemine).

      Seega: ühest küljest sätestatakse uue juhisega, et kohalik kogukond, elanikud ja omavalitsus saavad juba metsatööde planeerimise esimeses järgus omapoolseid ettepanekuid esitada. Teiselt poolt piiratakse tugevalt kohalike elanike võimalusi esitatavate ettepanekute sisu osas, sätestades täpsed tingimused neilt oodatavale sisendile.

      Koos uue kaasamise korraga annab RMK teada ulatuslikest asula- ja puhkemetsade raieplaanidest 28-s paigas üle Eesti: ühest küljest oodatakse kogukonna ja omavalitsusüksuste ettepanekuid seoses võimalike raietöödega, teisest küljest piiratakse uue juhisega tugevalt võimalusi kogukonnalt oodatava sisendi osas. Ettepanekuid oodatakse juba 7-ndaks aprilliks, andes inimestele vähem kui kolm nädalat info seedimiseks ja omapoolse sisendi ette valmistamiseks ninb esitamiseks.

      Pean tunnistama, et mind ennastki hämmastab kohalike kogukondade struktuurne organiseerumine ja töö, mis peale selle teate avalikustamist käivitus. Lühikese ajaga koonduvad inimesed (selliste väärikate eestvedajate toel nagu Mairi Hüüdma, Zoja Mellov, Val Rajasaar jt) üle kogu Eesti ning nõutud kuupäevaks esitatakse kogukondade poolsed ettepanekud RMK-le. Lisaks antakse üle avalik pöördumine Riigikogule, Eesti Vabariigi presidendile ja õiguskantslerile, peaministrile, keskkonnaministrile, Riigikogu keskkonnakomisjoni esinaisele ja RMK juhatuse esimehele.

      Kogukonnad teevad ettepaneku algatada KAH alade metsade staatuse osas avatud dialoog, leida ning rakendada nende piirkondade suhtes tulevikku suunatud kaitsemeetmed. Ühise avaldusega tehakse ettepanek loobuda KAH metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) kui valdavast, seni väidetavalt ainuvõimalikust majandusviisist ning võtta suund püsimetsandusele. Kõrgendatud avaliku huvi metsad eristuvad majandusmetsadest oma sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuse poolest.

      Ühispöördumise täistekstiga saab tutvuda siin: https://www.looduskalender.ee/n/pildid/KAH_alade_uhispoordumine_nimekirjaga.pdf

      Täpselt 2 nädalat hiljem, 22. aprilliks avaldab RMK vastused kogukondade ettepanekutele, tehes seda niivõrd kuival ja ebamäärasel viisil, et paljude julgus ning lootus saab kannatada. Nii näiteks teeb üks kohalik elanik Vooremäe suusaradade äärest “ettepaneku, et praegune mets peab alles jääma”. Sellele vastab RMK lakooniliselt, et “pole võimalik arvestada”, sest “RMK-l on seadusjärgne kohustus tegeleda metsa järjepideva majandamise ja uuendamisega.” Millisest konkreetsest seadusest või riiklikust eesmärgist RMK seda tehes aga lähtub, jääb paraku selgitamata.

      Vooremäe suusaradade ääres tehtud ettepanekute ja RMK vastustega saate tutvuda siin: https://media.rmk.ee/files/Tartumaa_Vooremae_suusarajad_ettepanekute_koondtabel_2021-04-21.pdf

      Ülejäänud ettepanekute ja RMK vastuste failid leiate RMK kodulehel siit: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/ettepanekud

      Lisaks kogukonna ettepanekutele ja ühispöördumisele tegi EMA 17. märtsil, RMK uute kaasamise juhiste avaldamise järel keskkonnaministrile pöördumise. Küsisime ministrilt, kes otsustab riigimetsas läbi viidavate uuendusraiete mahtude üle ning millisel põhjusel soovitakse neid mahtusid täita Eesti inimeste asula- ja kodumetsade lagedaks raiumise arvelt.

      15. aprillil saabunud vastuses selgitas keskkonnaminister, et uuendusraiete pindala välja arvutamisel arvestatakse kõigi metsadega, kus lageraied on lubatud, muu hulgas asustusüksuse metsadega. Lisaks kinnitas minister, et enne metsatöödega alustamist peavad raietöid puudutavad kokkulepped RMK ja kohalike elanike vahel sõlmitud olema, arvestades maksimaalselt erinevate osapoolte huve ning olles kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

      Vastusest lähtuvalt tegime 26. aprillil keskkonnaministrile ettepanekud kaasamise parandamiseksasustusüksuse lähedaste riigimetsade majandamisel, nii et RMK-l oleks võimalik arvestada kohalike huvidega, mis näevad ette raiete ära jätmist või siis lageraiete asendamist tagasihoidlikuma metsahooldusega, näiteks valikraietega.

      Eesti Metsa Abiks hinnangul tuleb raiete pindala määravatest arvutustest välja võtta asustusüksuse lähedased metsad ehk KAH alad. Sellisel juhul ei pea lage- või turberaied olema ainukesteks valikuteks, vaid võimalik on ka algsete plaanide muutmine sõltuvalt kohalike elanike antava sisendi põhjendatusest. Muu hulgas vähendaks see eeldatavat uuendusraiete mahtu ülepea, aidates vähendada üleraiet, mis on tõstnud Eesti Euroopa riikide seas raieintensiivsuse pingerea etteotsa.

      Lisaks palume ministrilt kindlate juhiste määramist, mis selgitaksid, millistel alustel peab RMK kohalike elanike ettepanekuga arvestama sellisel määral, et on valmis ka raieliiki muutma või raieid üldse ära jätma. Sellisel juhul oleks paremini tagatud, et inimeste häälega arvestatakse, kui nende argumendid on piisavad ning arusaadavalt esitatud. Juhised peavad tagama inimeste kodumaastike rekreatiivsete väärtuste säilimise ja kaitsemetsade funktsioonide hoidmise.

      See on lühike ülevaade viimase kahe kuu sündmustest, samas kui kogukonnametsade kaitse küsimus on üha teravamalt päevakorrale tõusnud juba üle nelja aasta. Olen EMA koordinaatorina pealt näinud nii edulugusid, mille tulemusel mingid osad metsadest päästa suudetakse (nagu juhtus hiljuti näiteks Lindora laada ümbruse metsadega), kui ka palju traagilisemaid juhtumeid, kus kõik avaliku tähelepanu all olevad metsad lageraiega maha võetakse (nagu juhtus näiteks Kloogal juba aastaid tagasi).

      Olen jõudnud arusaamisele, et kohalike puidutööstuste varundajana proovib RMK raied asulametsades maksku mis maksab läbi suruda, kuna juba üle kümne aasta väldanud üleraie tingimustes on meie metsavarud kiiresti kokku kuivanud ning üha atraktiivsemaks muutuvad ka sellised metsad, mida lisaks loomadele ja lindudele ka inimesed aktiivselt kasutavad – muu hulgas asulate ja külade ümbruses ning sees. Aga – nagu ka juba alguses nenditud sai – siis peitub meie kodumetsade eduka kaitsmise võti just ühises koostöös ja jõudude ühendamises!

      Ootan kõiki mõtted nii kodu- ja asulametsade ajaloo kui ka edasise tegutsemise osas palavalt 🙂

    • #1193
      Martin Luiga
      Osaleja
      • Eesti Metsa Abiks

      Ajaloolise konteksti huvides kirjutan siia väljavõtteid 1974. aastal välja antud raamatu “Eesti metsad” (U.Valk, J. Eilart) peatükist “Mets maastikus” (lk 15):

      “Seoses kasvava vajadusega planeerida intensiivistuva kultuuristamise olukorras abinõusid iga territooriumi kestvaks, optimaalseks, edasisi soodsaid tingimusi tagavaks ekspluateerimiseks saab puidu kasutamise kõrval järjest olulisemaks metsa maastikuliste omaduste väljakujundamine (Bauer, Weinitsche, 1967). Seda praegusaegset suunda nimetatakse sageli
      m a a s t i k u l i s e k s  m e t s a k a s v a t u s e k s. Seoses industrialiseerumise ja urbaniseerumise kasvuga on maastikuline metsakasvatus mõnedes riikides koguni metsamajanduse põhisuunaks muutunud: puidu varumine metsast on seal juba õieti kõrvalkasutus, põhiline on metsa maastikuliste omaduste ärakasutamine keskkonna kui terviku huvides.

      Maastikulises metsakasvatuses on kõigepealt oluline, kuidas paikneb mets maastikul ning milline on metsa ja muude kõlvikute optimaalne suhe. Sõltuvalt maastiku eri tüüpidest ning valdkondadest võib see optimaalne suhe mitmesugune olla. Proportsioon metsa ja muude kõlvikute vahel maastikul peab tagama loodusliku tasakaalu suhtelise püsivuse ka kultuuristamisel, väljendama maakoha omapära ning pakkuma soodsaid tervistavaid töö-ja puhketingimusi.

      On mõistetav, et erinev aspekt metsa peaväärtuse hindamisel põhjustab ka erinevaid metsamajanduslikke abinõusid.

      Oluline on näiteks metsa välise ilme soovitud suunas väljakujundamine ning abinõude rakendamine metsade biotoobilise mosaiiksuse ja taastumise tagamiseks. Selliseid metsi klassifitseeritakse sageli peakasutusraiega metsadega võrreldes näiteks maastiku avatuse, seega vaadete avanemise ja mitmekesisuse aspektist. Toome näitena N. Tjulpanovi (Tjulpanov, 1965) järgi parkmetsade maastikulised seeriad ja nende rühmad.

      R ü h m i on kolm: I. suletud alad, II. poolavatud alad, III. avatud alad.
      Maastikulise ilme s e e r i a i d on seitse:

      Ia — horisontaalse liitusega puistud; puude asetus ühtlane; liitus 0,6 – 1,0
      Ib — vertikaalse liitusega puistud; puude asetus ebaühtlane; liitus 0,6 – 1,0

      2a — hõredad puistud; puude asetus ühtlane; liitus 0,3 – 0,5
      2b — puude asetus ebaühtlane; liitus 0,3 – 0,5
      2c — harvikud; liitus 0,1 — 0,2

      3a — kuni 1 m kõrgused põõsastikud ja üksikute puudega lagedad alad
      3b — lagedad puudeta alad

      Näiteks keskealine jänesekapsamännik Otepää-Pühajärve maantee ääres on klassifitseeritav seeriasse 1b ning kuulub seega suletud alade rühma. Baltimaadel peetakse soovitatavaks, et puhkemetsades oleks poolavatud alade osatähtsus umbes 20-25%. See saavutatakse õigete hooldus- ja kujunduslike raietega.

      Maastikulise tähtsusega metsade süsteem on tänapäeval, kui tehakse ulatuslikke maaparandustöid, asendamatu. Maastikulise mitmekesisuse kaudu peab mets aitama tagada kahjulike kultuurimõjudeta ümbruse kujunemist. Metsavööndi maades peab ka maaparandusobjekt jääma liigestatuks metsaaladega, mida majandatakse kindla kava alusel. Need metsaosad mitte ainult ei aita tagada soodsat mikrokliimat, veerežiimi ja pinnasekaitset, vaid võimaldavad eelkõige endiste bioloogiliste seoste püsimajäämist maastikul. Nende metsaosade paigutus, suurus ning koosseis sõltub maastiku tüübist, majandisisese planeerimise iseärasustest ning kogu melioreeritava ala konfiguratsoonist. Üldiselt eelistatakse nii ökonoomilistel kui ka bioloogilistel kaalutustel üksikpuudele või väga väikestele puudegruppidele suuremaid, mitmerindelisi metsatukki. Üksikpuud ei võimalda vajalikul määral erinevat biotoopi kujundada ja nad on hellemad tormimurrule (eriti kuused).

      Vähem intensiivseil põllumajanduslikel kõlvikuil (karjamaad, pealtparandatud looduslikud rohumaad jne.) on perspektiivne ka väiksemate puuderühmade või ilusat võrakuju omavate üksikpuudega park-rohumaade väljakujundamine, mis palavatel päevadel pakuvad loomadele varju. Niisuguseid park-karjamaid on Eestis rajanud Karja näidissovhoos ja “Saare Töölise” kolhoos Saaremaal, kus maaparandusel on säilitatud kõik kasvujõulisemad tammed ning kased üksikpuude ja gruppidena.

      Maastikulises metsakasvatuses tuleb eelistada erivanuselisi ja erikoosseisulisi metsamassiive. Metsaosa, kus on rühmiti talvel siluetti pakkuvaid okaspuid ning suvel ja sügisel toonideküllust tekitavaid lehtpuid, loob suure vahelduse. Sama tulemuse annavad teistest aspektidest ka erivanuselised metsamassiivid, mis garanteerivad ühtlasi, et puhkepiirkond jääb niisama metsaseks ka siis, kui ülekasvanud puistuosad tuleb asendada taastamisraiete korras. Puhkemaastike kujundamisel tehtavad raied peavad erinema tavalistest I grupi raietest eelkõige selle poolest, et nendega antakse metsadele omapärane ilme ja nii mõnelegi detailile maastikus tema õige aktsent. Puidu saamiseks on eelkõige vaja ratsionaalsete vahenditega kujundada kõrge boniteediga puistu, puhkemaastikul on aga väärtus ka üksikpuul. Puu on elav skulptuur maastikus, mida peame oskama õigesti eksponeerida. Samal ajal pole puhkemaastiku mets näitusesaal, kuhu on külg-külje kõrvale paigutatud sageli üsna eritemaatilised “skulptuurid”. Puhkemaastikus tuleb oskuslikult siduda puu metsaga, üksik üldisega. Nii mõnigi laiavõraline ja jäserik tarbepuuks vähesobiv nn. hunt väärib eksponeerimist, kui ta aitab maastikku ilmestada. Hoolikalt kontuuri, värvi ja vormi jälgides ei saa me puhkemetsa ometi ainuüksi originaalsetest eksemplaridest kujundada.

      Puhkemetsa üksikuid osi seovad teed, mis omavahel moodustavad süsteemi, soodustades sellega paljude erinevate matkamarsruutide väljavalimist. Nende süsteem paneb aluse hästi tähistatud õpperadadele looduses.

      Sageli ei peeta ilusaks madalat alusmetsapõõsastikku, mille hävitamine on metsabioloogia aspektist ometi täiesti põhjendamatu. Alusmets loob pinnasekaitset, varjab tüvesid ja ühendab võrasid maapinnaga, pakub pesitsemisvõimalusi metsa elustavaile lindudele jne.

      Kujunduslikele võtetele metsas peab eelnema ikkagi eelkõige puhkemaastiku seisukohalt perspektiivsete metsaosade kaitse, et tõkestada siin lageraieid ja ehitustegevust. (ML väljatõste.)

      Mets maastikus, massiivide konfiguratsioon, metsa terviklikkus kultuurkõlvikutega, maastiku rekreatiivse väärtuse säilitamine — kõik see on üha aktuaalsemaks muutuv probleem tänapäeva metsamajanduses.”

1 vastus
  • Sa pead olema sisse logitud, et sellele teemale vastata.