[Raul Steinberg]

Algusest peale oleme tahtnud, et see võrgustik oleks demokraatlik ja ilma määratud juhita. Selline raamistik annaks sellele võrgustikule suure eelise orgaanilises kasvus ja koostöös.

Manusesse lisasin pildi universaalselt alt üles struktuurist, millele ma pakun võiks see võrgustik ehitatud olla.

Organisatsioonid – võrgustikuga liitunud vabaühendus

Huvikogu – ühise huvialaga vabaühenduste kogu, koosneb organisatsioonide poolt valitud esindajatest. Loob huvikogu direktiive ja koordineerib koostööd huvikogusse kuuluvate vabaühenduste vahel. Nt metsanduse huvikogu, kaevanduse huvikogu jne.

Ülemkogu – koosneb huvikogude esindajatest. Loob võrgustiku ühiseid direktiive ja koordineerib huvikogude vahelist koostööd.

Nõukoda –  toetab huvikogusid ja ülemkogut spetsiifilistes küsimustes nagu IT, turundus, kommunikatsioon jms.

• This topic was modified 2 years, 4 months ago by Raul Steinberg.

[Linda-Mari Väli]

Minu meelest võtab see mudel väga hästi kokku selle, mida me olemegi tahtnud teha – väga sotsiokraatlik mudel, millest oleme ka senistel kohtumistel rääkinud. Sotsiokraatia põhimõtteid võiks järgida just selleks, et vältida hierarhilise struktuuri tegemist ning tagada ka reaalne võrgustikulaadne struktuur, kus kõik üheskoos tegutsevad organisatsioonid on võrgustiku siseselt võrdsete võimaluste ja hääleõigusega.

Kui Eesti Looduskaitse Koostöövõrgustik oleks väiksema ambitsiooniga, siis võiks tunduda, et nn huvikodade ja ülemnõukoja eristamine on liigne ning ebavajalik koormus. Aga kuna looduskaitsevaldkond hõlmab sedavõrd mitmekülgset temaatikat, nagu ka foorumist TEEMADE alajaotuste alt lugeda võib – metsandus, kaevanduspoliitika, kliimamuutuste teema, põhjaveeküsimused, mahe- ja intensiivpõllumajanduse vastuolud jne.

Seetõttu ongi mõistlik, et organisatsioonide esindajad jaotuvad omakorda nn HUVIKODAdesse, mis tegelevad rohkem kindlate valdkondadega, ja samal ajal on olemas ka üldisem nõukogu, kuhu samuti kõik organisatsioonide esindajad kuuluda saaksid ja mis tegeleks koostöövõrgustikku kui sellist puudutavate otsuste langetamisega. Mina küll soovitaksin veidi eksitavale ja hierarhilisele püramiidistruktuurile viitava ÜLEMNÕUKOJA asemel panna ÜLDKOGU – siis on jällegi rõhutatud võrgustiku struktuuri ja seda, et üks pole teisest olulisem, vaid rollid ja funktsioonid, kohustused ning vastutusväli on erinevad.

NÕUKOJAD oleksid siis aga HUVIKODADE tüüpi spetsiaalsema suunitlusega töörühmad, aga mitte siis teema valikul, vaid konkreetses spetsialiteedivaldkonnas, mida Raul juba ka mainis – IT, kommunikatsioon jne.

Jah, väga mõistlik struktuurimudel mu meelest. Homsel (21.05) koosolekul arutame selle kindlasti ka üheskoos läbi!

[Linda-Mari Väli]

Eesti Looduskaitse Koostöövõrgustiku (potentsiaalne) STRUKTUUR (lähtuvalt Rauli esialgsest mudelist ja selle ühisel arutelul edasi arendamisest 21.05 koosolekul):

ELKi projektijuhi ja EMA koordinaatori Raul Steinbergi välja pakutud mudeli üle arutledes jõudsime koostöövõrgustiku struktuuri ja rollijaotuste põhimõteteni, mis lähtuksid sotsiokraatia põhimõtetest ning tagaksid võrgustiku organisatsioonidele võrdsed võimalused.

Eesti Looduskaitse Koostöövõrgustiku (potentsiaalne) STRUKTUUR:

·       LIIKMED – koostöövõrgustikku astunud organisatsioonid, kes lubavad võrgustiku tegevuses jälgida kaheksat ühiselt kokku lepitud viisaka suhtlemise ja aruka kommunikatsiooni põhimõtet.

·       ESINDAJAD – iga liikmesorganisatsioon valib üldkogusse oma kinnitatud esindaja, kes on ühtlasi ka võrgustikusiseseks kontaktisikuks.

·       ÜLDKODA – langetab koostöövõrgustiku ühist toimimist, arengut, kommunikatsiooni ja presentatsiooni puudutavad otsused, eelistatavalt konsensuslikul viisil. Üldkoja arutelu käigus kinnitatakse ka huvikodade algatamine, nende tööd juhatavad isikud ja põhiprogramm.

·       HUVIKODA – võrgustikku kuuluvate organisatsioonide esindajatest ja/või liikmetest koosnev poliitilise teemavaldkonna töörühm (ntks metsandus, kaevandused, kliimamuutused jne); Huvikoda saab alustada tegevust peale seda, kui on olemas vähemalt kaks liiget, kellest üks võtab enda peale huvikoja töö juhtimise kohustused, ning valminud huvikoja põhiprogramm. Programm ei pea olema pikk, keskendudes eelkõige peamistele eesmärkidele konkreetses valdkonnas – aga see peab olema selline programm, millele kõik üldkoja liikmed ehk organisatsioonide esindajad on nõus käe alla panema.

·       NÕUKODA – organisatsioonide liikmetest ja võrgustikuvälistest vabatahtlikest spetsialistidest koosnev nõustava funktsiooniga kogu (ntks IT, kommunikatsiooni, looduskaitse jne teemaline). Nõukojad saavad nõustada nii üldkoda huvikodasid kui võrgustikku kuuluvaid organisatsioone ja ehk ka foorumist abi otsivaid kodanikke (nii palju, kui jõudlus võimaldab, ehk näiteks mõne alafoorumi modereerimise kaudu) eraldiseisvalt.

·       HALDUSKODA – organisatsioonide esindajatest koosnev koduleheja foorumi toimimise ning muude koostöövõrgustiku organisatoorseid küsimusi puudutava tegevuse haldamisega. Halduskoja vastutusalasse kuuluvad veebilehe ja võrgustiku nö interaktiivsete funktsioonide sujuv täitmine ja olemasolu tagamine, samuti võimalike arendusprojektide algatamine ja läbi viimine.

Kui kellelgi on ettepanekuid struktuuri täiustamise, muudatuste vms osas, olede palavalt oodatud neid siin jagama!

• This reply was modified 2 years, 4 months ago by Linda-Mari Väli.

[Piret Räni]

Koosoleku ajal soditud visand:

[Raul Steinberg]

Aitäh, et jagasid, Piret! Tahaks ka küsida, et kas võiksid lühidalt kirjeldada, mis on teemakogu funktsioon ja kas neil on üldkogus suurem häälte osakaal?

[Author]

Posts